Vastlapäev

13. veebruaril on vastlapäev.

Tuntud ka kui lihaheitepäev, liugupäev, liupäev, pudrupäev.

Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid.

Vastlapäev alustas suurt paastu peale talvist lõbustusaega. Paast kestab kuni lihavõttepühadeni.

Vastlapäeva kõige traditsioonilisem toit on hernesupp ja vastlakukkel. Samuti on kombeks süüa sealiha (eriti seajalgu), soolaube. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder – enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega.

Söödud kontidele pandi tüdrukute nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna. Äraütlemine oli sealjuures keelatud.

Populaarne on võistlus pikema liu peale. „Kes pikima liu laseb sellel on suurem linaõnn,“ öeldi 19.-20. sajand. Tänapäeval on see ainult ütlus.

Et oleks hea viljaõnn viidi õlenukku perest perre, tuntud ka kui kada ajamine. Enamasti oli selleks õlgi täis topitud mehekuju. Kada viidi puuteiba otsas pimedas metsa ja seoti puulatva. Kui lina ei tahtnud kasvada tehti linapõllul tuld ja viidi väljale sõnnikut- viljakasvu tagamiseks. Lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks pügati võõraid lambaid. Karja õnnestumiseks viidi raudesemeis lauda läve alla. Rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi, et nad võtaksid kiiresti õppust

19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Vastlapäeval lõigati juukseid ja hobuse saba ja kammiti vähemalt seitse korda pead – siis pidavat kasvama pikad ja tugevad juuksed.

Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada.

Artikkel on koostatud aadressi https://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2014/03/vastlapaev-kombed-ja-naljad.html kasutades.