Koolibussis sõitjate välimääraja

Koolilehes nr. 46 (märts 2009) stiiliveerus ilmus tollel ajal koolibussiga sõitjate stereotüüpide kirjeldus.

Praeguseks on koolibussidest kadunud 2 liiki neist – Mammi ja Napsitaja, sest koolibuss väljub koolimaja eest ja peale õpilaste üldjuhul teisi reisijaid peale ei võeta.

Teksti autor: Maarja HERMANN

Illustratsioonid: Rein LINK

Koolibussis kohtame iga päev erinevaid inimesi. Sõites peaaegu iga päevaselt nendega koos kooli ja koju, oleme paratamatult nende isiksustega harjunud, kuid hakates neid pikemalt jälgima, avastame mõned stereotüübid, keda sooviksime iseloomustada järgnevalt:

LOBAMOKK

Meie koolibussis osutuvad lobamokkadeks üldjuhul väikesed, umbes 10-14 – aastased tüdrukud, kes juba bussi jõudes ei suuda suud pidada ja juttu jätkub kuni reisi lõpuni. Enamasti põhinevad nende vestlusteemad koolil ja sõbrannadel.

ÜLBAR

Nende jaoks on oluline jõuda esimesena bussi ja vallutada viimane pink, siis kõva häälega üheskoos juttu ajada ning õhtuks midagi põnevat planeerida.

BEIBE

Kui näed kunstküüntega kaunitari, jalg üle põlve, siis on üldjuhul hästi aru saada, et tegemist on viimase moe järgi riietuva ja endast heal arvamusel oleva tibiga.

ERAK

Õpilane, kes ei lase teiste arvamusest oma tuju rikkuda. Tihtipeale on ta nn “omas mullis”, istudes, kõrvaklapid peas, ja vaadates aknast välja. Muu rahvaga suhtlemist väldib ta vaikimisega.

MAMMI

Mammiks osutub tavaliselt teotempoga tädi, kellel on enamasti mõni vängem parfüüm peal nagu näiteks Punane Moskva. Kui istuda mõne mammi kõrvale, siis võib kindel olla, et bussist lahkudes on pingikaaslasel kõikide seebiooperite tegelaste nimed pähe kulunud.

NAPSITAJA

Vahel harva eksivad koolibussi ära ka joodikud, kes veedavad enamuse ajast pudelipõhja vaadates. Nende sisenedes levib bussis kange alkoholi- ja küüslaugulehk.

 

Selles artiklis toodut ei tohiks tõsiselt võtta. Joonistused on illustratiivsed ja kedagi otseselt mõeldud ei ole.