“Viielised töötavad pea alati kolmeliste heaks.” 

Helene LOORENTS

Kajastame Kilingi-Nõmme Keskkooli/Gümnaasiumi vilistlaste mälestusi oma kooliajast. Selles artiklis on Reimo Loorentsi, Marili Loorentsi, Silva Kasela, Helina Kasela ja Eduard Räätsa mälukillud.

REIMO LOORENTS

56. lend (2001-2004) 

Klassijuhataja: Urve Jõgi  (hästi tore ja oma klassi hoidev õpetaja)

Gümnaasiumi alguses oli kohe mega kogemus ajaloos, kus esimeses tunnis saime manitsetud ja “paika pandud”, pärast olime kõik vait ja õppisime seal tunnis ilusasti. Kooli lõpuks sai nii mõnigi kõverik hinnetelehele kogutud.

Kilingi-Nõmme kooli minnes oli positiivseks küljeks uued ja head sõbrad. Mõnega suhtlen siiani. Nädalavahetusetel sai sõpradega saunapidusid peetud, ning ka ühika taga järsus kurvis suitsetamas käidud.

Kokkuvõtteks oli tore koolipõlv. Poleks ette kujutanudki, et kusagil mujal parem oleks olnud. Kilingi-Nõmme Gümnaasium on parim!

Fotod: Erakogu.

Reimo 12. klassi lõpuaktusel.
Reimo 6-aastaselt kooli minemas.
12. klassi lõpetamine. Pildil vasakult esimeses reas: Jaanika Kraav, Triin Ruukel, Ave Miilits, õpetaja Urve Jõgi, Siiri Lohk, Triin Põder, Tiina Talts, Regina Atka, Merike Burget. Teises reas vasakult: Gerli Jõeveer, Mari Kütas, Gerli Kuusk, Siret Ots. Kolmandas reas vasakult: Jörgen Liidres, Ilja Ollõkainen, Mattias Ilves, Mikk Manilets, Jannes Mägi, Veiko Kobar, Reimo Loorents

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MARILI LOORENTS

69. lend (2005-2017)

Klassijuhatajad: Eve Sinijärv, Anne Aasamets.

Esimese klassijuhataja Eve Sinijärvega meenub esimesena tema sünnipäevad. Kui 5ndasse klassi läksime ja uue klassijuhataja saime, siis sellegi poolest pidasime oma õpetaja Evet tema tähtsatel päevadel meeles ja üllatasime teda sünnipäevatordi ja õnnitlustega.

Kõige eredamalt on mulle kooliajast meelde jäänud 31. augustite koolieelsed väljasõidud. Alates viiendast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni viis meie klassijuhataja Anne Aasamets meid enda poolt valitud sihtkohta. Mitte kunagi polnud meil aimu, kui kaugele minek on või mis meid seal ees ootab. Käidud sai näiteks: Jõulumäel, Lottemaal, Raja talus, Vaike talus, Audrus golfi mängimas, Peebu järve ääres. See ettevõtmine sai meile traditsiooniks.

Päikesepaisteline esimene koolipäev minu elus.
12. klassi lõpetamisel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2009. aastal klassiga Jõulumäel.

 

SILVA KASELA

60. lend (1996-2008)

Klassijuhatajad: Sirje Laur, Elli Altin, Eha Kukk

Kooliajale tagasi mõeldes tuleb meede üks ettevõtmine põhikooliajast. Tavalise klassiõhtu asemel jäime seekord koolimajja ööseks. Seadsime end sisse oma koduklassi kolmandal korrusel ja õpetaja Elli Altin rääkis lugusid sammudest tühjas koridoris ja kriuksuvatest põrandalaudadest. Pärast selliste juttude kuulmist oli tõeline vägitegu koolimaja teise otsa teisele korrusele tualettruumi minna.

Matk klassikaaslastega, 2000 aastal

HELINA KASELA

63. lend (1999-2011)

Klassijuhatajad: Svetlana Kielas, Reet Sinik, Erli Aasamets

Kõige eredamalt on meeles jõulueelsed käsitöötunnid. Samal ajal, kui valmisid nõutud sokid-kindad, sai juua sooja teed, süüa piparkooke ja kuulata jõulumuusikat. Suured tänud Sulle nende soojade mälestuste eest, õpetaja Saima!

Esimese õpilaspileti pidulik kättesaamine.

EDUARD RÄÄTS

30. lend (1970-1978)

Klassijuhatajad: Sale Mitt, Aili Laasi, Evi Krimm

Mina tulin Kilingi-Nõmme Keskkooli alles 3. klassi ehk siis jaanuaris 1970 ning sattusin juhuse tahtel õppima 3a klassi. Mina olevat klassi ees

Eduard Rääts, 2018. aastal.

tutvustades öelnud: “Minu nimi on Eduard, aga lapsed võivad mind Eediks kutsuda“ – seda mäletatakse siiani ja igal kokkutulekul on see teemaks. Pinginaabriks sai mulle Alvar Juurikas, kes on nüüdseks siit ilmast lahkunud ja rahu tema põrmule. Jäime kokku aastateks – nii pinginaabrite, sõprade kui ka ühtede edukamatena kohalikul spordimaastikul. Mina rohkem jooksude ja hüpetega, Alvar pikkade kätega heitjana, kes käis ka Tallinna Spordiinternaatkooli elu proovimas. Mina käisin ka katsetel, aga ei küündinud tol ajal päris tippu, vast 100m aeg jäi 11 sekundi kanti ja kaugus 6,70 meetrit. Ma ei mäleta mitmekordne kooli ja rajooni meister ma olin, aga diplomeid sai kogutud ikka üks paras raamatutäis.

Esimeseks klassijuhatajaks oli mul õpetaja Sale Mitt, kelle kodu oli minu koduga päris lähestikku. Järgmisena võttis meie klassi üle õpetaja Aili Laasi, kellega võib-olla polnud kõige paremad suhted.

Siis tuli juba edasi meie kooli raudvara õpetaja Evi Krimm, kes oli vajadusel väga karm ja otsekohene ning kui vaja, siis väga mõistev. Kui ma õigesti mäletan, siis nii mõnigi õpilane sai tunda ka sel ajal kasutusel olnud joonlauda. Mina olin ka ikka aeg-ajalt tema poolt välja valitud seltskonnas, kes lahendas olümpiaadide ülesandeid ehk siis eristaatuses. Matemaatika on väga huvitav õppeaine, kui sul on hea õpetaja, kes suudab sulle seosed lahti seletada.

Koolis olin selline vahepealne, kes polnud päris tipus, aga ka mitte päris lõpus. Vähemalt 8. klassi sain lõpetatud veel neljade-viitega, aga keskkooli keskmine hinne oli juba vist 3,65. Ma pole kunagi olnud suur lugeja ja sõnaseadja, sellepärast õpetaja Martojalt just parimat hinnet ei saanud. Kuigi lugesin kõik kohustuslikud raamatud läbi, jäi õpetajale alati mulje nagu polekski midagi lugenud. Kooli ajal loetud raamatutest jäid kõige paremini meelde „Tõde ja Õigus“ , ,,Ülesküntud uudismaa“- neid sai veel hiljemgi loetud ja meelde tuletatud.

Õpetajatest meenuvad mulle geograafia õpetaja Asta Haki, keda võib pidada õpetaja sünonüümiks, ja õpetaja Arne Vabrit, kes oli härrasmehena alati pintsaku ja dressipükstega. Kuid õpetaja Pärdijaagule ja Martojale ei olnud ma lemmikõpilane.

Kindlasti jääb meelde kooli tulles juuste kontroll, sest pikkade juustega ei lastud kooli. Direktor Asta Teder kontrollis isiklikult juukseid väga tihti. Siis sai tehtud keemilised lokid, et juuksed lühemad tunduksid. Mina vist tegin ise kaks korda. Tol ajal oli “Prantsuse poisipea“ kõige popim soeng poistel. Keskkooli õpilasi kontrolliti samuti kooli tulles, kuid nende puhul kontrolliti lipsude kandmist. Mulle meeldib siiani käia ülikonna ja lipsuga. Tänud õpetajatele, et seda õpetasite.

Reedeti toimusid koolipeod ja siis sai alati linna saunas ära käidud ning kella seitsmeks peole mindud. Eestlaste kombe kohaselt istuti eraldi saali otstes või seisti (poisid, tüdrukud) ja siis, kui pidu hakkas läbi saama, tehti ka mõni tants, et paluda luba mõni meeldiv neiu koju saata. Kui juba said käest kinni hoida ja jalutada, olid teiste silmis ikka kõva tegija.

Üks asi on küll kindel: “Viielised töötavad pea alati kolmeliste heaks.”