Ülo Liblik: Eks see, et ma nüüd 43 aastat olen olnud õpetaja, saigi sellest tantsurühmast alguse

Õpetaja Ülo Liblikuga lehitsesime pildialbumit aprillis 2020 ja veebruaris 2021. Alates 2020. aasta sügisest peab ta pensionipõlve.

 

1959.a detsember Laeva külas. Esimene pilt minust. Olen kuuene ja käes on nääripakk.
1962.a. Laeva 8-klassilise kooli õunaaia nurgas.
Käisin Laeva 8-klassilise kooli algklasside 2.-3. klassi rahvatantsurühmas (esimeses reas vasakul). Tantsurühmas tantsis ka Arvo Sarapuu (endine Tallinna abilinnapea) ja tema kaksikvend. Arvo ema oli meie esimene õpetaja. Arvo pildil (tagumises reas, näoga).

Käisin ka Alavere koolis. Olin koolis nagu Toots. Kõik krutskid tegin ära. See lugu juhtus vist 7. klassis. Meie zooloogia-bioloogia õpetaja oli Maasikamägi. Avastasime raba äärest ussid. Meile tuli kohe meelde, et Maasikamäel ei olnud ühtegi rästiku näidist formaliinilahuses. Saime lähimast talust paar pudelit, korjasime neid viis-kuus tükki ja järgmisel hommikul viisime õpetajale. Meie kurvastuseks võttis õpetaja neist ainult ühe vastu ja soovitas teised tagasi raba äärde viia. Meie lasimegi nad lahti, aga ühe nastiku jätsime alles. Parasjagu tuli ühe saksa keele õpetaja tund ja meie lasime nastiku vaikselt pudelist välja, et las ta siis toimetab natukene. Oh sa jumal, milline kisa siis lahti läks. Teised seisid laudade peal püsti, aga meie istusime rahulikult pinkides.

Tallinna Raudteekooli l kursus. Vabamaadluse treeningul August Englase maadlusrühmas.

Alustasin õpinguid pärast 8. klassi Tallinna Raudteekoolis vedurijuhi erialal. Selle kooli valisin, kuna sain aru, et oma eluga edasi minna, pean maalt ära saama. Õige otsus oli, sest paljud tolleaegsed poisid läksid varakult teise ilma – elu oli siis maal selline. Ka ema kasvatas mind sellel ajal juba üksinda ja raha oli kodus väga vähe. Raudteekool andis ööbimiseks ühiselamu ning kolm korda päevas süüa. Riigi poolt anti ka riided selga. Pooled meie kursusel olid maapoisid ning esimesel aastal käisime uhkelt TRUDA*  riietega Tallinnas ringi. Teisel aastal juba hakkasime neid riideid häbenema.

*TRUDA – lühend  Tööjõureservide venekeelsest nimest – “Tööjõureservid” (Трудовы́е резе́рвы) oli üleliiduline vabatahtlik spordiselts Nõukogude Liidus, mis ühendas kutseharidussüsteemi õpilasi ja töötajaid. Alates 1959. aastast tegutses ta iseseisva spordiseltsina, mis viis läbi kehalist kasvatust (haridusprotsessis) ning massispordi ja sporditööd kutsekoolides koos kutseõppeasutustega.

Meile tuli sõjaväest noor komsomolisekretär, kes vaatas, et poisil on vist jalg kerge, sportlik ka ja viis mind Tallinna Pedagoogilise Instituudi rahvatantsurühma. Seal ma kohtusingi õpetajate Mari ja Tarmo Karoniga. Paar aastat tantsisin väga heas seltskonnas. Eks see, et ma nüüd 43 aastat olen olnud õpetaja, saigi sellest tantsurühmast alguse. Ka see, et olen õpetaja Kilingi-Nõmmes, on seotud Mari ja Tarmo Karoniga, kes mind siia kooli kutsusid.

Tulime koos abikaasa Reedaga Pärnumaale, sest Reet oli siitkandist pärit. Otsisin tööd ja plaanisin alguses minna KEKi ehituse peale. Aga Haridusosakonna juhataja uuris minu tausta ja ütles, et neil on vaja  kehalise kasvatuse õpetajat. Nii töötasingi kaks aastat Metsapoole koolis kehalise kasvatuse ja geograafia õpetajana. Jälle tuli minu ellu rahvatants, siis juba koos Reedaga. Karonid olid selleks ajaks kolinud Kilingi-Nõmme,  töötasid koolis ning kutsusid ka meid siia. Tulimegi 1979. aastal Kilingi-Nõmme.

1973. aastal pärast Tallinna Raudteekooli lõpetamist.
1974-1976. Sõjaväes Novokuznetskis (linn Venemaal Kemerovo oblastis).

Eestist linnulennul umbes 6000 km kaugusel. Ilusam loodus kui meil siin. Suvel 30 kraadi sooja, talvel 40-50 kraadi külma. Külm on natuke teine kui meil. Sõjaväes olid meil vatijoped seljas ja vildid jalas.

1977.a Põdrangu ja Tamsalu rühma õpilasmaleva komandör.

Komandöriks kutsus mind kunagine matemaatika õpetaja Kulver Jaan. Olen olnud maleva komandör 15 või 16 aastat. 3 aastat tegin malevat Seljal, 3 aastat Kamaral ja ülejäänud aeg Nõmme Sovhoosis. Ühel aastal olime ka vahetusrühmana Krimmis. Praktiliselt alati olen oma rühmaga pääsenud vabariiki, kuhu pääses tavaliselt 2 parimat piirkonnast.

1982.a või 1983.a õpetajate päev.

Üks ilusamaid õpetajate päeva üritusi, kus õpilased ja õpetajad mängisid omavahel. Ja need õpetajad, kes ei olnud platsil, olid  nö. teenindav personal –  arstid, sanitarid.

80. aastad. Koolinoorte spartakiaad. Taga vana lasketiiru maja.
1985. Spordipäev. Selja taga kauaoodatud kaarhalli ehitus.

Olen olnud Pärnumaa Koolispordiliidu juhatuse liige ja võistluste peakohtunik üle 20 aasta. Pärnumaa Spordiliidu Jõud juhatuses olnud kogu aja. Vabariigi Koolispordiliidu juhatuses olen olnud mitu koosseisu. Olin spordiklubi Kilingi looja ja tegutsesin 15 aastat selles.

1986. Poseerime koolimaja ees koos kehalise kasvatuse õpetaja Eve Sartakoviga.
42. lennu (1990) lõpuaktusel. Taustal Ruth Rosen.

Minu esimene pikk gümnaasiumi lend. Reedalt võtsin selle klassi algklassidest üle. Huvitav klass, kus poisid panid pärast põhikooli lõppu kõik Tihemetsa õppima ning gümnaasiumi  jäi ainult 2 noormeest. Aga keskkooli lõpetas 7 medalisti – 3 kulda ja 4 hõbedat.

Kaheksakümnendatel aastatel käisime mägi- ja kõrbematkadel Moldaavias, Krimmis ja Kesk-Aasias, seljakotid seljas ja kogu kahenädalane varustus koti sees koos magamisasjade ning toiduga. Seljakoti raskuseks oli 20-35 kg. Hommikul alustati liikumist ja lõpetati 3-4 paiku õhtul, siis laager üles ja toimus toidu tegemine lõkkel või priimusel. Vahele jagus aega ka mängudele. Nii 7-8 päeva järjest. Esimesed päevad olid rasked, mida päev edasi, seda lustimaks läks.

Võidetud medalid. Suusakarikad paremal all on poeg Raino võidetud.
2019. märts. Linnade päeval Tallinnas koos Jüri Ratasega. Tean Jürit väga ammusest ajast. Jüri isa vend oli minu väga hea sõber. Käisime ka perekondlikult läbi. Noore Jüriga kohtusimegi Jüri onu sünnipäevadel.
Kaitseliidu õppused kolm ja neli aastat tagasi Ikla kandis. Kaitseliidu korrakaitserühma ja Eesti ning Läti politsei koostöö harjutamine.

Olen Kaitseliidus alates 1990. Sellel aastal toimus praeguses RESTO hoones (tollel ajal lasteaed) linnapea Kalle Kiipuse eestvedamisel koosolek, kus plaaniti valida meie piirkonna Kaitseliidu pealik. Kaitseliit oli tol ajal uus asi ja minu üllatuseks valiti mind esimeseks kohalikuks pealikuks.

1991. aasta augustis, kui Nõukogude Liidu dessantväelased tegid katse hõivata Tallinna Teletorn, saabus üle Eesti rahvas torni kaitsma. Kalle Kiipuse eestvedamisel läks meilt kaks bussitäit vabatahtlikke Tallinna. Müts maha nende meeste ees, kes julgesid tookord tulla. Tegelikult riskisid kõik tol korral oma töökohaga, heaoluga ja isegi eluga. Pinget oli seal palju. Mina tahaks praegu kutsuda kokku need mehed, kes siis Tallinnas käisid ja kes veel elus on.

Lõpetuseks sooviksin kõigile lugejatele tervist ja vastupidavust praegusel raskel ajal!