Sten Tamkivi töövari

Allan RIST
Allan RIST

Intervjuu Sten Tamkiviga toimus 24. novembril, kui tema firmas töövarjupäeval käisin. Huvi Steni vastu tekkis, sest tal on kogemus ettevõtjana, start-upi arendajana ning ta võtab aktiivselt osa õpilasfirmadega seonduvatest üritustest. Intervjuu käigus soovisin saada tagasisidet oma ärimudelile.

Kus sa koolis käisid?

Ma käisin Tartus Miina-Härma Gümnaasiumis. Järgmisena astusin Tartu Ülikooli, kus ma õppisin avalikke suhteid ja teabekorraldust. Sealt kukkusin ma suhteliselt kiiresti välja, sest oma esimese ettevõtte tegin ma 18-aastaselt ja ülikooli teisel kursusel pidin ma valima kooli ja äri vahel. Aastaid hiljem… 2012, lõpetasin Stanfordi ülikooli – magistrikraadiga juhtimises.

Mis firmas sa töötad?

Kokkuvõtlikult start-upis Teleport. Tegelikult on USAs Teleport Inc. Ameerika firmasse on investorid paigutanud raha ja seal on mõned töötajad. Euroopas on sellele 100% kuuluv tütarettevõte Teleport, kus on kõik Eesti ja Euroopa töötajad. Selline struktuur on maksmissüsteemide lihtsustamiseks, kusjuures väga levinud ka teiste ettevõtjate seas.

Millega see firma tegeleb?

Ühtpidi vaadates ehitame tarkvara, teisest küljest mõtleme välja teenuseid, mis aitavad inimestel kolida. Viie aasta pärast oleme tõenäoliselt teenusefirma, aga sellist asja alustades kuluvad esimesed aastad tarkvara valmistamisele, mille abil neid teenuseid pakkuda. Me väga täpselt ei tea veel, milline meie ärimudel on.

*Kirjeldasin talle oma ideed* (Esialgse kuvandi järgi on idee teha programm, mis loob inimestele isikliku sõnavara, mida nad tahaks edaspidi õppida. Selle juurde käiks edaspidi ka kaartidel põhinev õppimismeetod „flashcards“.)

Mis on selle juures kõige suuremad riskid või kitsaskohad?

Selle idee juures äratab mu huvi, et kui tavaliselt sihitakse arvutites kohest ja automaatset tõlget, siis selle puhul paneb su programm sõna kõrvale, et inimene saaks sellega ise hiljem tegeleda.

Öeldakse, et asi, mida sa ehitad võib olla feature, product või business. See, mida sa kirjeldad, võiks olla keeleõppe tarkvara juures väga hea feature, mida saaks juba töötavate äriplatvormidega pakkuda. Niimoodi võiks see toimida, aga üksi… ma ei oleks nii kindel.

Kui tahaks selle idee ümber ehitada õpilasfirmat, kas siis piisaks ainult featurest või mitte?

ÕF puhul on hea, et kulud on väga väikesed ja see ongi õppimiseks mõeldud. Ma arvan, et õpilasfirma puhul võiks su kirjeldatud tarkvara taustal sõnu koguda ja need saadetakse teenusena kuu lõpus kliendile paberil. Füüsiliselt katsutava eseme puhul saab inimene hästi aru, mille eest ta maksab – see lihtsustab su ÕF tööd.

Flashcardsid võiks olla äpp telefonis, highlightid arvutis ja väärtus on see, et sõnad jõuavad automaatselt telefoni ja postkasti. Highlighting oleks tasuta, aga äpp telefonis maksaks. Teine võimalus on füüsilised kaartid. Lühidalt – peate mõtlema, mille eest te raha küsida saaks.

Kas sinu arvates oleks sellisel ideel Eestis potentsiaali?

Üha rohkem inimesi ajavad asju võõrkeeltes… kõik õpilased ülikoolis peavad varem või hiljem lugema keerulisi võõrkeelseid tekste. Allan: „Programm ei pea piirduma ainult sõnadega – väljendid ja mõisted.“ Just täpselt. Ma arvan, et sellel on just lai kasutajaskond. Soovitan sul tutvuda Lingvist’ga. Neil on valmis süsteem, mis töötab. Soovitan sul nendega ühendust võtta – võimalik, et saaksite koostööd teha.

Sten ja Allan. FOTO: erakogu

Millega me peaksime algust tegema?

Tarkvara toote puhul tuleks esimese asjana loomulikult tarkvara luua. AGA! Enne seda soovitan sul tulevasi kasutajaid nende töökeskkonnas jälgida – kas ja kuidas inimesed võõrkeelseid tekste loevad. Kui nad teevad seda paberil, mida sa siis teed? Sellisel juhul tuleks vaadata pildipõhisele tuvastusele. Allan: „Kas tarkvara, mis suudaks pildilt lugeda, tuleks sisse osta?“ Isegi võib-olla mitte, sest tänapäeval on internetis väga palju vabavara. Esimese asjana tuleks kokku koguda kasutajate sisendid ja siis otsustada, mida esimesena arendada. Tähtis oleks, et see, mida sa arendad, jõuaks kohe ka esimeste kasutajateni. Pole mõtet teha valmis midagi, mida ei kasutataks. Soovitan kaaluda brauseripluginat. Kui see on valmis, siis saaksid otsida koostööpartnereid, näiteks Lingvist.

Kas sul endal on mõni koht selles idees, mis kahtlust tekitab?

See idee on nii varajases faasis, et praegu on raske küsida. Mul ei ole sellist tunnet, et see on mõttetu üritus. Kui hästi teha ja leida õige nurk, siis võib sellest midagi suuremat tekkida.

Kuidas oleks kõige parem reklaami teha?

Reklaami puhul tuleks esmalt välja mõelda, kes su kasutaja on. Kui su klient on ülikooli magistrant või doktorant, siis ta ei saaks su Facebooki reklaami kätte. Sellisel juhul tuleks mõne õppejõuga kokku leppida ja ise kohale minna või meil-listi abil promo saata. Alguses on hea, kui kasutajabaas on väike – saad kõigilt kasutajatelt nimepidi küsida, kuidas läheb ja kas on programmist ja muudatustest on kasu. Soovitan täita oma äriplaani Business Model Canvas. Selle abil saad oma suuna selgemini paika panna.

Steni lisamärkus:

Do things that don’t scale. Algul on kiusatus kohe ehitada automaatseid infosüsteeme ja näiteks trükikoja linke, mida läheb vaja alles siis, kui sul on suur kasutajabaas. Esimese kümne inimese puhul soovitan kõik ise läbi teha. Füüsilise flashcardi puhul tulebki see sulle meilile ja prindidki ise välja ja lõikad. Seda läbi tehes saad aru, millist tootmisprotsessi osa tuleks automatiseerida.

Kas brauseriplugina puhul piisaks ühest versioonist?

Ei. Näiteks Safari ja Chrome vajaks erinevaid pluginaid. Veebis on palju valmiskirjutatud koodijuppe, mida sa saaksid põhjana kasutada, et siis ise ümber tegema hakata.

Kui palju selle „äri“ püsti panemine aega võiks võtta?

Programmi kirjutamine ja kümme sõpra kasutajaks võib-olla ca 100 tundi. Tegelikult on nii, et sellega läheb täpselt nii palju aega kui ise sisse paned. Iga asjakohane tund tuleb kasuks.

Kas turuuuringut võiks alustada Google Docsi küsimustikega?

Nende ankeetide puhul on halvim, et sel puudub emotsionaalne andmestik. Ma soovitaks alguses teha intervjuusid. Kui sa hakkad nägema intervjuudes mustrit, siis selle konkreetse korduva osa peale teed ankeediküsitluse, et oma hüpoteesi tõestada.

Soovitan vaadata „Lean Start-up“ ja „Start-up owner’s manual“. Mõlemad kirjeldavad, kuidas tegutseda enne toote arendamise algust.

Kust leida heade oskuste, aga väikese palga eest töötavaid inimesi?

Soovitan vaadata ülikoolide poole. Osade kursuste lõpus tuleb neil teha praktiline töö, mis läheks hästi kokku sinu tööga. Teine asi on Hackatonid. See tundub nii väike asi, et selle saaks nädalavahetuse jooksul valmis küll.

Rohkem küsimusi pole. Tänan koostöö eest.