Maiken Pius: Lapsepõlvest on meelde jäänud turvalisus, sõbrad, trennid, sõbrannadega jalutamine, koolipeod

Sandra KIVIMURRU
Kateriin SCHÄR
Kirke PÄRNAT

Pärast põnevat Osnapi etendust, mida 7. detsembril Tallinnas vaatamas käisime, pöördus Kirjatarga toimetus Maiken Piusi poole küsimustega. 

1. Kes on Teie läbi aegade lemmik tegelaskuju olnud, keda olete mänginud ja kus? 

Selliseid tegelasi on väga mitmeid onud, ühte on raske välja tuua. Mõnikord on nii, et suurem roll on raskem ja sellest jääb pigem pingelisem mälestus, aga mõni väike suts kuskil etenduses võib palju südamelähedasem olla. Kui midagi ära tuua, siis diplomitöös “Jumala narride vennaskond” hääletu Sonnerie tegelane ja “Tõde ja Õigus. II osa” Molli tegelaskuju. 

 

2. Olete õppinud koreograafia eriala, kas sellest tulenes Teie otsus minna edasi Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli?

Koreograafia erialal õppides hakkasin tõepoolest järjest enam kokku puutuma näitlejatööga läbi erinevate muusikalide ja muude projektide ja sealt tekkis suurem huvi teatri vastu. 

 

3. Mis tuleb esimesena meelde, kui mõtlete enda lapsepõlvele Kilingi-Nõmmes?

Turvalisus, sõbrad, trennid, sõbrannadega jalutamine, koolipeod.

 

4. Kas kogemus on olnud meeldiv töötada nii paljude KA tuntud näitlejatega?

Jaa. Olen tõesti olnud väga tänulik, et saan töötada nii päriselt toredate inimestega, alustades mu oma kolleegidega Tallinna Linnateatrist. Ja on veel nii palju näitlejaid, kellega oleks tore koos laval üles astuda.

 

5. Kas oli raske valmistuda “Osnap”is mängitud tegelaskujudeks?

Pean ütlema, et oli küll. Sellise projekti puhul tehakse ju koos väga palju proove, et laulud selgeks saada. Mina pidin kolleegi asemel sisseõppides (eelmine näitejanna läks emapuhkusele) eeltöö üksi ära tegema ja koosharjutamise aega polnud väga palju. Ja ma ei pea end ka väga kõvaks lauljaks, seega hirm laulmise ees tuli ka kuidagi ületada :). 

 

6. Kas ja kuidas valmistute tavaliselt uue tegelaskuju mängimiseks?

Olenevalt rollist. Alguses üritan kõik tekstist kõik kätte saada ja analüüsime tegelaskujusid. Siis proovides katsetad nii- ja naapidi, otsid endas uusi külgi. Siis proovid hakata elust vaatama, kas meenub mõni sarnane tüüp, kelle pealt on hea inspiratsiooni ammutada. Palju aitab lihtsalt iga päev teksti kordamine ja kõva häälega mängimine, siis avastad ka pea alati midagi uut ja otsid orgaanikat. Hea on, kui roll käib sinuga koguaeg salamisi kaasas. Teed omi asju, aga kui miskit vajalikku märkad, salvestad selle rolli tarbeks.

 

7. Olete Tallinna linnateatri näitleja, mida tähendab töötada ühe teatri all?

Ühelt poolt on see suur privileeg. Meil on oma turvaline ja toetav trupp, oma maja, kuupalk. Aga mugavusel on ka omad miinused. Tööd ei ole alati nii palju, kui sooviks või siis on just liiga palju :). Keeruline on oma eraelu planeerida kasvõi perega reisile minekuks.

 

8. Kas näitlemisel on ka negatiivseid külgi? Kui on, siis milliseid?

Enesehinnang võib kõikuda väga palju sõltuvalt töö õnnestumisest, mitteõnnestumisest. Peab kasvatama paksu naha, samas olles tundlik ja empaatiline. Karjäär sõltub väga palju sinu enda pingutusest, kuid tihti mängib selles rolli ka õnn ja juhus. Arvan, et meil on palju näitlejaid, kellel pole liiga palju õnne olnud. Ja üldse on meil vist liiga palju näitlejaid väikse Eesti kohta. 

 

9. Kes on Teie eeskuju/eeskujud?

Võin ausalt öelda, et üks minu eeskujudest on Hele Kõrve. Eelkõige tema näitlejaeetika tõttu, aga ka sellepärast, et ta on suurepärane inimene. Ja kõik tema näitlejatööd on alati lõpuni viimistletud ja läbitunnetatud. On juhtunud, et erinevate rollide puhul tekib kujutlusse mingi kindel kolleeg, kes miskipärast just sel hetkel inspireerib.

 

10. Mis Teid näitlemise juures võlub?

Inimhingede ja -suhete analüüsimine, millest õpin ehk ka ise. Uued väljakutsed ja enese proovilepanek. Naer.

 

11. Mis on Teie hobid?

Pilates, sulgpall, erisugune füüsiline tegevus, mis pole liiga ekstreemne. Meeldib ka lastega meisterdada ja kui oskaksin, võiks mu hobiks olla kokkamine, aga kahjuks väga hästi ei oska 🙂

 

Suur tänu ja kaunist jõuluaega!

Maikeni persoonifoto Salme Kultuurikeskuses.
Pärast etenduse Osnap lõppu 7. detsembril Salme Kultuurikeskuses. Foto: Kätlin LAUR: