Kanadas elades tunneb Lotta-Marii Vecchio puudust oma perest ja kasemahlast

Kärt Mia KINGLA

Kärt Mia Kingla küsis oma vanemalt õelt Lotta-Mariilt, millised mälestused on tal Kilingi-Nõmme Gümnaasiumiga ja kuidas on elada täna Kanadas.

 

 

 

 

Mis aastal lõpetasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi?

Aastal 2010.

Kes oli su esimene klassijuhataja?

Reet Liblik.

Mis oli sinu lemmiktund ja milline sulle meeldis kõige vähem?

Nooremana meeldisid mulle muusika, kunst ja käsitöö, kuid gümnaasiumis hakkasid mulle rohkem reaalained nagu matemaatika, bioloogia, füüsika, ajalugu ja geograafia huvi pakkuma. Keeled on mulle ka alati meeldinud. Kehalist kasvatust aga ei sallinud ma läbi terve kooliaja.

Mis on su kõige meeldejäävam mälestus koolist?

Mul ei ole üht kindlat meeldejäävat mälestust, kuid mul on palju häid mälestusi enda klassist ja klassikaaslastest. Suuremat osa oma klassikaaslastest tunnen lasteaiast saati ja nendega sai alati palju lollusi kokku keeratud. Meie klassi tunti kui suurt punti pahanduse korraldajaid ning ma mäletan, et meil oli raske leida klassijuhatajat, kes meid kamandada suudaks. Läbi kõige me hoidsime siiski alati kokku ning need lollused ongi need kõige paremad mälestused. Üks meie lemmikutest oli näiteks sööklasse jooksmine. Paar minutit enne kella helisemist pakkisid kõik oma asjad kokku ja kogunesid punti ukse juurde ning kohe, kui kell helises, või isegi enne kella, panid kõik korraga jooksu sööklasse. Kõige lõbusam oli, kui lõunale eelnev tund oli inglise keel ning meie klass oli jaotatud kahte gruppi, erinevates klassiruumides. Meie grupp sai alati natuke enne kella klassist välja ning meie poisid hoidsid teise klassiruumi ust kinni, et meile edumaa anda. Vahepeal proovisid mõned õpetajad ka ust blokeerida, kuid see lõppes tihti nende pikalijooksmisega. See oli meie klassi jaoks nii eriline, et meie kõige viimasel koolipäeval tegime terve klassiga meie kõige viimase söökla jooksu, kus jooksime kolmanda korruse tiiva juurest läbi terve kooli. Jooksid isegi need, kes tavaliselt ei tahtnud.

Kui paljude klassikaaslastega sa veel suhtled?

Ma hoian ühendust umbes 5-10 inimesega. Ma igapäevaselt ei suhtle paljudega, kuid kui Eestisse satun, olen iga kord umbes 5-10 endise klassikaaslasega kokku saanud.

Lotta koolis rallimängu mängimas. Kõik fotod: erakogu
Lotta koos oma klassikaaslaste Steni, Maigriti, Agnes-Carmeni, Ebe-Kai ja Henryga kooliolümpial Eestina auringi tegemas
Lotta koos oma klassiga ristimisel

 

 

Kelleks tahtsid saada pärast gümnaasiumi lõpetamist?

Ma soovisin tegeleda keskkonnakorraldusega ja/või rahvusvaheliste suhetega. Ideaalis oleksin soovinud leida töökoha, mis neid kahte ühendaks.

Kus sa praegu elad?

Ma elan nüüd Vancouveris, Kanadas.

Lotta Whistleris minigolfi mängimas

Kas sa elad Kanada prantsuse keelt või inglise keelt rääkivas osas?

Ma elan Vancouveris, British Columbias, kus räägitakse inglise keelt.

Miks sa sinna elama läksid?

Ma kohtusin oma abikaasaga, kes on kanadalane, Itaalias töötades. Me esialgu elasime eraldi, tema Kanadas ja mina Eestis, kuid siis otsustasin tema juurde Kanadasse minna. Seal me abiellusime ning kuna mina räägin inglise keelt ja tema eesti keelt ei räägi, siis tundus mõistlikum, et me jääme sinna elama. 

Kas sa kavatsed jääda sinna elama?

Hetkel on jah plaan siia elama jääda. 

Lotta koos oma abikaasa Julianiga
Lotta koos oma abikaasa Juliani ja abikaasa vanemate koera Dollyga

Mis on peamine erinevus Eesti ja Kanada vahel?

Inimesed on siin teistsugused. Kanada on väga avatud ja tolerantne maa, kus on palju välismaalasi, nagu ma ise. Seetõttu on siin väga segavereline kultuur ja teistsugused sotsiaalsed normid. Esialgu oli mul, kui ühel külmal eestlasel, siin raske sisse sulanduda ja ennast väljendada. Inimesed on siin palju avatumad kui Eestis. Siiski olen ma nüüdseks juba siin sellega harjunud ning olen oma silmaringi palju avardanud. Ma olen näiteks paljusid toite siin esimest korda proovinud. 

Millest/kellest sa kõige rohkem puudust tunned? 

Oma perest, koerast Sallerist, Kärt Miast, Eesti suvest, Eesti talvest, Eesti saunast, mustast leivast, kasemahlast…

Kas sa said selleks,  kelleks sa tahtsid saada? Kui ei saanud, siis miks?

Ei, ma õppisin ülikoolis keskkonnakorraldust. Kui ma oma abikaasaga kohtusin, otsustasin tema juurde Kanadasse kolida. Tema isa pakkus mulle siin oma firmas tööd ning ma olen seal siiani. Ma olen küll mõelnud oma eriala peale tagasi minna, kuid Kanadas on ülikool tasuline. Olen praegu täiesti rahul oma tööga.

Kellena sa praegu töötad?

Ma olen advokaadibüroos assistent. Mu äial on oma advokaadibüroo, mis tegeleb põhiliselt vigastustega. Me esindame kliente, kellel on näiteks olnud raske autoavarii, millega on kaasnenud rasked kehalised vigastused või ka näiteks ajuvigastus. 

Millega tegeled oma vabal ajal?

Me oleme tihti mu abikaasa vanemate juures ja veedame seal perega aega. Vahepeal käime ka Whistleris, kus talvel saab ka suusatada.

Lotta Whistleris