IT huvist stipendumini

Marili LOORENTS

Meie klassis on igalühel mingi huvitav tegevus/hobi/huvi, millega ta teistest silma jääb. Üheks mitmekülgsemaks inimeseks minu arust on Hendrik Raid, kes on meie koolis õppinud kaheksandast klassist alates ja keda oodavad see aasta ees lõpueksamid.

Sellel aastal sai Hendrik suure tunnustuse osaliseks, mis tõttu otsustasin teha temaga intervjuu ja saada teada rohkem infot tema elu kohta.

 

FOTO: Erakogu

 

1. Millega tegeled väljaspool kooli? 

Väljaspool kooli käin vahepeal klassivennaga filmimas, kuid siiski suurema osa minu vabast ajast võtab tehnika, eriti „tee ise projektid“ (DIY). Näiteks minu viimaseks projektiks oli teha ise üks süsteem, mis hoiaks isiklikke faile ja võimaldaks ligipääsu neile peaaegu kõikidest seadmetest üle maakera. Järgmiseks projektiks plaanin ma võtta vana arvutikasti ümberehitamise, et sinna mahuks sisse tänapäeva arvutisüsteem.

2. Olen kuulnud, et Sul on suur huvi tehnoloogia ja igasuguse IT vastu. Räägi sellest lähemalt.

See pisik on mul olnud juba noorest east saadik. Arvatavasti sai see alguse sellest, kui mu esimene arvuti katki läks (võisin olla siis 8-aastane).  Ainuke võimalus seda korda teha oli ise käed külge lüüa. Sellest ajast saadik on mind tõmmanud arvutite ja süsteemide riistvaraline ehitamine ning üleüldse asjade ise tegemine. Ma mäletan, et esimese raha eest, mille teenisin malevas, ostsin ma omale päris enda arvuti ja peale seda olen ma seda pidevalt uuendanud ja nüüd on mul olemas arvuti, mis saab pea kõigega hakkama.

3. Mida Sa soovitaksid praegustel gümnasistidel teha, kes tunnevad huvi IT vastu?

Esiteks soovitan kõigil valida erinevaid kursuseid ja teaduskoole, mis õpetavad koodi kirjutamist. Läbin ise ka igal aastal vähemalt ühe, mis õpetab koodi. Tulevikus võib see muutuda selliseks asjaks, mida kõik peavad oskama. Teiseks soovitan käia töövarjupäevadel. See aitab teha õigeid valikuid tulevikuks.

4. Sa oled meie koolis üks vähestest, kes drooniga tegeleb. Seleta oma sõnadega, mis asi on droon ja mida peab silmas pidama selle juhtimisel?

Droon on lennuvahend, kus ei istu sees ühtegi elusolendit. Üldjuhul kaugjuhitakse droone pultidega, ehk inimene võib ise istuda toas ja lennata drooniga, mis võib asuda mitme kilomeetri kaugusel.

Drooni juhtimisel peab silmas pidama väga palju asju. Näiteks peab alati olema valmis ootamatusteks ja tuleb lennata nii, et drooni alla kukkudes ei saa keegi viga. Enne lendu on soovitatav kõndida läbi plaanitav lennurada, et vaadata üle, kas ja kus on suuremad puud, traadid jms, et vältida nendele otsasõtimist. Samuti peab olema üsna kursis ilmaga, sest sademetega ei tohiks drooniga lennata ja nõrgemate droonidega lendamine on tuulega väga ohtlik.

5. Sa pälvisid Pärnu Zonta klubi stipendiumi “Andekas laps 2016”. Mida see Sinu jaoks tähendab?

Minu jaoks tähendab see tegelikult palju. See tugevdas mu kindlustunnet IT suhtes veelgi, sest ma sain tunnustust selle eest, mida mulle meeldib teha. Ma hoian seda 600€-st stipendiumit alles ja kasutan seda alles siis, kui väga vaja on.

 

Fotol Hendrik koos oma emaga preemiate üleandmise konverentsil.  FOTO: Pärnu Postimees

6. Mis Sa arvad sellest ideest, et noortele stipendiumi jagatakse/antakse?

Mulle meeldib see mõte väga, et noortele jagatakse stipendiumeid. See võib olla mõne jaoks just see asi, mis annab talle hoo sisse, et püüelda oma unistuste poole.

7. Kui palju mõjutavad eksamitulemused Su edasipidiseid plaane?

Ülikooli sisseastumisel on mul vaja kindlaid punktisummasid, et sinna sisse saada. Kui ma ei saa nii palju punkte, siis otsin omale kas uue kooli või eriala, kuhu ma pääsen.

8. Mis on Su suurim eesmärk praegu, mille poole püüelda?

Praegu on minu suurim eesmärk saada riigieksamitel parimad tulemused.

9. Millised on Su tulevikuplaanid? Eestis? Välismaal?

Ma arvan, et ma lõpetan Eestis ülikooli ära ja siis vaatan edasi, mis saab. Kuigi ma usun, et Eestil on tulevikus väga suur roll tehnoloogia vallas, sest praegugi oleme me juba teistest riikidest ees oma e-riigiga.

10. Missuguste sõnadega/lausetega Sa kirjeldaksid oma klassikaaslasi?

Mulle meeldivad mu klassikaaslased väga. Mõnikord on nad liiga vaiksed, aga sellega harjub lõpuks ära. Ma arvan, et ma hakkan suuremat osa klassist taga igatsema peale gümnaasiumi lõppu.

11. Kellena ja kus Sa näed ennast 10-aasta pärast?

Ma arvan, et 10-aasta pärast olen ma tööl, mis on seotud arvutitega. Eelistaksin pigem riistvaralise poolega seotust, aga olen nõus ka õppima ära tarkvaralise poole. (Riistvara on kõik füüsiline, mis on arvutis käega katsutav. Näiteks kõvaketas. Tarvara alla kuuluvad kõik programmid üldjuhul.)

 

Hendriku ja tema sõbra Väino koostööl valminud droonivideo meie koolimajast ühel talveõhtul. VIDEO: Väino Daum