Presidendi tund

18. septembril külastas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja andis gümnasistidele riigikaitse tunni.

 Koolileht Kirjatark palus  gümnasistidel lühidalt, esimese emotsiooni pealt kirja panna tunnis meelde jäänu.

10. klass

  • President rääkis, kuidas Eesti on kriisiolukorraks valmis, kuidas aidata valmis olla, kui kuskil mujal juhtub midagi ja kuidas evakueeritud inimesi vastu võtta.
  • Kuidas tuleb teha eelnevalt plaane, et kriisisituatsioonis hästi hakkama saada.
  • Meeldis see, kuidas ta vastas ausalt ja avameelselt, et ta ei tiirutanud/keerutanud vastuste juures.
  • President Kaljulaidi siirus oli väga hinnatud. Ta võttis aega tulla meie kooli, rääkis hingega riigikaitse teemast ja oli aru saada, et teda päriselt ka huvitasid meie küsimused. Tema loengust jäi kõige rohkem meelde see, et Eesti maakonnad peavad tegema paremaid ettevalmistusi kriisiolukordade jaoks. Isegi, kui kriis ei juhtu otseselt meiega, peame valmis olema aitama ja vastu võtma teisi abivajajaid.
  • Ainulaadne kogemus. Väga huvitav jutt. President oli avameelne ning hea jutuga. Rääkis nendest teemadest, millega sisekaitse tunnis kokku puutume.
  • President oli väga konkreetne sisekaitse teemal ning rääkis kõike selgelt.
  • President peab planeerima kõik oma tegevused ja oma plaanidest ka teatama oma turvameestele (näiteks rulatama minek).
  • Väga inspireeriv kõne ja laia silmaringiga inimene.
  • Valdab paljusid teemasid ja oskab küsimustele väga pikalt vastata.
  • President oli väga kiindunud Eesti sisekaitsesse ning üldiselt ei vahetanud teemat. Küsimustele vastas väga detailselt ning asjakohaselt. Kahjuks lahkus ta kohe peale ühispilti saalist ning selfiek’s ei jäänud võimalust.

 11. klass

  • Riigikaitse ja sisekaitse on olulised. Et Eesti plaanib väljuda Vene elektrivõrgust. Siserändega tuleb tegeleda. Kaitsevahendeid tuleb muretseda. Valmistumine kõigeks on kasulik. „Nemad ei hakka teistele leiba küpsetama“. President on sõjaolukorras kõrgeim juht. 600 miljonit – riigi kaitsmiseks. See, mida meie näeme, on jäämäe tipp. Sugu ei mängi Presidendi ametis (ja ka teistes ametites) rolli.
  • Riigi sisekaitse parandamiseks saame ise kaasa aidates sellega, et vaatame nii enda, kui lähedaste kodus ringi, kas neis on olemas suitsuandurid ja vinguandurid. President peab kõike ette planeerima. Pole tõene see, et naised on rohkem hoolivamad ja vaimselt nõrgemad. Riigid saavad üksteist toetada kriisiaegadel oskusteabega. Kui meie toetame teisi, on suurem võimalus, et meid toetatakse vastu.
  • Presidendiga ühes ruumis viibimine oli alguses väga ärev. Meeldis see, et ta rääkis erinevatest probleemidest, mis meid kõiki riigina ohustada võivad ning seda, kuidas nende probleemidega toime tulla. Ta vastas põhjalikult ning sisukalt küsimustele.
  • Juba praegu anname oma panuse ühiskonda, jälgides enda ja teiste kodudes ohutusnõudeid.
  • Kui meil on mingi kriis, siis tulevad teised riigid meile appi ja vastupidi.
  • Kui meil on sõjaaeg, siis meie sõjaväelased ei hakka meile leiba küpsetama, sest neil on teised ülesanded.
  • President olles, ei ole sugu oluline, sama ka teistes ametites. Tavaliselt öeldakse, et naised on nõrgemad, kuid sellistes ametites ei oma see tähtsust.
  • Kersti Kaljulaid on tegelenud nii paljude asjadega ja olnud väga paljudes ametites. Ta võtab alati väljakutsed vastu, seda enam, kui riik tema abi vajab..
  • Mulle meeldis kõige rohkem see, kui ta rääkis, et meie generatsioon on palju rohkem haritud riigikaitse ja sisejulgeoleku suhtes, kui on seda meie vanemad.

Fotod: Anne Aasamets ja Laine Ülemaante