“Kalevipoja kojutulek”

Kendra ROSEN
Kendra ROSEN

Neljapäeval, 22.septembril, toimus meie koolis kunstipäev, mille eesmärgiks oli taasavada Efraim Allsalu maal „Kalevipoja kojutulek“. Lisaks oma kooliperele, olid kohal ka autori vennapoeg Vano Allsalu, Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus ning restauraatorid Marika Mängel ja Üüve Vahur.

Kooliaasta alguses oli lisaks teistele muudatustele ka märgata seda kolmanda korruse seinal. Varasema tühja ala asemele oli tekkinud suurtes mõõtmetes pilt, millel kujutatud Kalevipoega. Eks õpilased ikka arutasid, et kuidas see sinna sai ja millal see sinna pandi, kuid maali tervet lugu sai kuulda mõne aja pärast

Taastatud pilt koos reatauraatorite Marika Mängeli ja Üüve Vahuriga. FOTO: Anne Aasamets
Taastatud pilt koos restauraatorite Üüve Vahuri ja Marika Mängeliga. FOTO: Anne Aasamets

1960. aastatel oli kombeks uutesse koolidesse tellida kunstitöid. Tajuti kunstiteoste osa noorte kasvatamises ning enese kunstiliseks arenguks oli see oluline ka kunstnikele. Maalide tellimised toimusid tol ajal regulaarselt ja kui see ei olnud võimalik, siis saadeti väiksemaid graafikateoseid aulatesse, klassidesse jne.
Teadaolevalt on „Kalevipoja kojutulek“ maalitud 1961. aastal. Kunstnik võis teha ette antud teema jaoks uurimistööd ja koguda inspiratsiooniks erinevaid materjale. Tol ajal tuli autoril esitada komisjonile teose ideekavand ning põhjendada Eesti NSV kunstnike liidus selle põhilist sisu. Pärast 1956. aastat läksid need teemad aga avaramaks. Kalevipoja teema oli väga oluline ning ajaliselt kauge aeg inspireeris kindlasti koolidega seotud ametnikke. Rahvuslik käsitluslaad ei olnud enam nii tabu kui teise maailmasõja järgsel perioodil.
Sellise teose puhul võib isegi aasta olla veel väike aeg valmissaamiseks. Enamasti maaliti mitmeid eeltöid ja suuremastaabiline värvide sulatamine ning kompositsiooni ülesehitamine on raske.

Pilt, mis hetkel näeb välja nagu täiesti uus, ei olnud enne restaureerimist ligilähedaseltki nii heas seisukorras kui praegu. Maali peale olid sattunud värvplekid, augud ja ka õpilaste käed olid tekitanud mõningaid kritseldusi.

Pilt sai üles kooli töömeeste Olevi, Valdi ja Toomase kätejõul. FOTO: Anne Aasamets
Pilt sai üles kooli töömeeste Olevi, Valdi ja Toomase kätejõul. FOTO: Anne Aasamets

Võiks arvata, et pildi kordasaamiseks kulus üsna pikk aeg, arvestades selle suurust ja eelnevat olukorda. Restauraatorid Marika Mängel ja Üüve Vahur said hakkama laias laastus nädalaga. Vahepeal pidi töö ka kuivama ning selle tõttu tegid nad seda kahes etapis. Probleeme tekkis aga alusraamiga, mis oli vaja välja vahetada. Saabudes tuli see väga suur ning väga raske ja ei mahtunud raami sisse ära. Õnneks tõrge lahenes ning tööd sai jätkata. Lõpptulemus oli särav ja helge ning üle ootuste õnnestunud. „Nii toredat välitöö objekti pole meil varem polnud!“ ütlesid nad enda kõne lõpus.

Meie kool ei ole aga ainus, kus selliseid töid leidub. Kalevipoja teemaline maal on olemas ka  näiteks Raatuse Gümnaasiumis (Ilmar Kruusemäe „Aga ükskord…“).

Avamisel tekkis ka pilti vaadates küsimus, et kas tegemist on ikka Kalevipoja koju tulemisega või võiks maali nimi olla hoopis „Kalevipoja teelesaatmine maailma lõppu“. Selle tõttu on maal ka koolile sümboolne, sest inspireerib mingil moel teele asuma ning aastate pärast kodukanti tagasi tulema. „Hindan väga seda otsust taastada oma kooli aare, mis on saatnud aastakümneid omal kombel kõiki lõpetajaid ning lasknud inspiratsioonina rännata eluteedel kujundlikult maailma lõppu. Igal meist on oma koolimälestused ja kodukooli õpetajate head soovid kaasa võtta nagu neil rahvariides tüdrukutel ja noortel meestel,“ lõpetab Ülle Kruus enda kirja.

Maali taasavamise tseremoonia toimus kooli fuajees, kus koguni kolmele korrusele oli kogunenud huvilisi. FOTO: Kadri Karon
Maali taasavamise tseremoonia toimus kooli fuajees, kus kolmele korrusele oli kogunenud huvilisi. Pildil hetk Vano Allsalu meenutusest. FOTO: Kadri Karon

http://parnu.postimees.ee/3848431/kalevipoja-kojutulek-kaunistab-taas-seina

http://www.kilingi.edu.ee/arhiiv/2649