AJARÄNNAK AASTASSE 1991

Sandra KIVIMURRU
Marie KIELAS
Karit KEEMAN
Kateriin SCHÄR

23. veebruaril toimus koolis ajarännak. 9-12. klassi õpilased rändasid aastasse 1991.

Meie ajarännak algas kellahelinaga, mis meid aastast aastasse viis. Kui olime 1991. aastasse jõudnud, jätkus aktus huvitavate kõnede ja ülekannetega Tallinnas toimuvast. Kutsuti ka ühinema Eesti enda ettevõtmisega. Aktuse alguses toodi ka Kilingi-Nõmme Keskkooli lipp vana muusika saatel aulasse.

∞AJALUGU∞

Ajaloo klassis ootas meid õpetaja Inge Post. Temal oli valmis 3-vooruline viktoriin. Õpilased jagasid ennast gruppidesse, et omavahel mõõtu võtta. Teemad puudutasid rohkem 20. augustit 1991. Anagrammide taga oli peidus erinevad tolleaegsed ühingud, teadma pidi kuulsaid lauseid. Nagu näiteks, kes hüüdis lause “Ükskord me võidame niikuinii!” Või kelle suust kõlas: “Tähelepanu, toompead rünnatakse, kordan, toompead rünnatakse!” 1991. aastal eriti silma paistnud  inimesed pidi ära tundma laupade järgi. Kenade laupade taga peitsid ennast näiteks Lennart Meri, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Mihhail Gorbatšov, Alo Mattiisen jne. Midagi tänapäevast pidi ka ikka teadma – kes siis 2022. aasta lindu, looma, puud ei teaks?

Fotod: Tõnis Hendrik Tallo, Margit Jaanson ja Anne Aasamets

 

ℜ MUUSEUMIKLASS ℜ

Muuseumis oli õpetaja Mari Karon valmis seadnud erinevate lendude klassipildid 1991. aastast. Kõik said otsida piltidelt tuttavaid nägusid. Pärast seda oli jällegi viktoriini aeg. Kuid selle rõhk oli pigem üldiselt 80ndate lõpu – 90ndate kohta. Küsiti näiteks tolle aja kuuma kauba kohta (kilekotid), kuulsate lauljate ja ansamblite kohta. Samuti küsiti näiteks, mis laul ajas esimesel öölaulupeol kogu rahva nutma. Oli väga põnev ning sai teada palju uusi fakte selle ajastu kohta. Pärast viktoriini sai igaüks valida midagi tolleaegse nänni hulgast (nt. kleepsud, postkaardid, märgid).

©KUNST©

Kunsti klassis olid õpetaja Kadri Karonil valmis kõik vajalikud materjalid plakatite tegemiseks.

Õpetaja andis igale klassile erineva teema ning sellele pidi mõtlema hüüdlause ja sellest tegema plakati, mis kindlasti jääks kõigile silma. Osad õpilased hakkasid välja mõtlema ka kõne, mida ette saaks kanda. Taustal mängis ka ajastukohane  muusika, mis kõiki õigesse meeleollu viis. Kui kõik oli valmis, prooviti, kas plakatid ja kõne suudaksid Eesti taas vabaks teha. Järgmiseks seadsime sammud uue töötoa poole.

♥VAHVLID♥

Vahvlitöötuba – kindlasti paljude vaieldamatu lemmik! Õpetaja Anne Aasametsa ja Pille Kadaku juhendamisel ja nõukogudeaegse vahvliküpsetaja abil valmisid maitsvad vahvlid, mida me kõik hiljem tee kõrvale nautida saime. Tee oli serveeritud uhketes serviisides. Maiustamise kõrvale mahtus veel ajastukohane muusika ning sai ka tutvuda mõningate nõukogudeaegsete esemetega, lokitangidest hakklihamasinani. Samuti sai iga õpilane omale ühe toidutalongi. 

Vahetult pärast vahvlitöötoast lahkumist komistasime otsa õpetaja Erki Kangurile, kes oli ilmselt vahvli lõhna peale kohale saabunud, et meid kiiremas korras mõne spordiliigutusega õigesse vormi ajada.

 

≈MUUSIKA≈

Muusikaklassis ootas kõiki õpetaja Piia Salomon. Seal sai kuulata toredaid jutte laulupidudest ja õpetaja enda mälestusi taasiseseisvumisest. Tutvuti ka selle aja muusikutega ja kuulati nende laule. Prooviti klassiga ise ka laulda ning valiti aktuse jaoks välja kaks eeslauljat. Kordasime laulude sõnu ning harjutasime ühislaulmise jaoks. Ja oligi aeg aktusele minna.

Teisel aktusel toodi meile häid uudiseid Tallinnast. Iga klass esitas oma kõne ning näitas toetavaid plakateid. Lauldi ka kõik koos isamaalisi laule Eesti lippude taustal. 

Aitäh õpetaja Helle Berg, et nii vägeva ja õpetliku päeva korraldasid!